Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
saab pääsuke"; ,,Nõid muudab pruudi pääsukeseks ja paneb oma tütre asemele" (Mäger 1994:
19-26). Ülekohtuaktide traagilisusele vaatamata, kõikides lugudes on peategelasel kaks
eluperioodi: alguses on peakangelasel inimkuju ehk maine kuju, hiljem aga pääsukese oma ehk
taevane kuju. Kehakujud on küll erinevad, kuid hing jääb samaks. Teiste sõnadega pääsuke
sümboliseeris ka eesti folklooris uue elu algust ja pääseteed.
Luike seostati eesti folklooris tema valgele ja graatsilisele välimusele vaatamata surmaga. Usuti,
et luik laulvat enne surma ning sureb varsti see, kes laulu kuuleb. Regilauludes on luik tihtipeale
neiu sünonüüm46. Käesoleva usu juured võivad olla Kreeka muinasloos, kus luik laulab enne
oma surma ebamaiselt kauni laulu. See tugevdas veelgi tema ühendust poeesiaga ja sidus ta
surma sümboolikaga, nagu ka soome legend Toonela luigest, kelles on personifitseeritud allilma
veed (Tresidder 2002: 124)
annaabi.ee 
