Jalutuskäik Firenzes koos müstiliste ja müütiliste tegelastega
armastuse aeg, mida ,,Primavera" (u 1480) ideaalselt väljendab. Seda õrna, graatsilist,
vertikaalide ja diagonaalide abil loodud pastelsetes toonides harmooniat, mille
kompositsioonis on nii klassikalist ja renessansslikku ideed armastusest, võiks lugeda kõige
otsesemaks katseks näitlikustada antiigi taassünniga kaasnevat tunneteõhinat. Kunstiteos
peidab endas niisiis allegooriliselt kahte tüüpi armastust - platoonilist, mis väljendub kolme
graatsiana ning füüsilist läänetuul Zephyros nümfi röövimas.
10
Veenus, kes jällegi on kesksel kohal, näib malbe ja
vooruslik, kuid temast õhkub ka erootilisust - on juba
lapseootel. Ta on ka väga ilus, kujutades ka omaaegset
naiseilu ideaali. Vasakul pool seisev Mercurius on samuti