V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
märgitud vapikujudesse, nagu esimese poole ajalugu romaani kirikute sümboolikasse. Nagu
enne tegemist oli teokraatia hieroglüüfidega, nii nüüd feodalismi omadega.
Niisiis puutus kõigepealt silma Vanalinna saar ahtriga idas, käilaga läänes. Näoga käila
poole pöördudes võis enda ees näha vanade katuste päratut karja, mille üle tõusis Sainte-
Chapelle'i suur tinakatus nagu elevandi selg, millele on tõstetud suur torn. See oli kõige
teravam, kõige viimistletum, kõige fili-graansemalt väljatöötatud, kõige läbipaistvam
tornitipp,
mis kunagi oma pitsist koonuse läbi on lasknud
115
taevast paista. Kolm tänavat suubusid Jumalaema kiriku esisele platsile, mille ümber palju
maju asus. Selle platsi lõunapoolsel küljel paistis tusane ja kortsus Linna Haigemaja fassaad
ja katus, mis oli täis nagu paiseid ja soolatüükaid. Paremat ja vasakut kätt, idas ja läänes,
kerkisid Vanalinna kitsalt alalt üles kakskümmend üks kirikut. Need olid pärit kõigist
annaabi.ee 
