Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad
hiilgeaeg.
Erilist tähelepanu 1970. aastates vajab graafika kuna Liidu siseselt ei olnud see tehnika
võrdväärselt hinnatud klassikalise maali või monmumetnaalkunsti kõrval, puudusid ka karmid
ettekirjutused tehnika vormis, mis andis lõdvemad piirid eksperimenteerimiseks ja
vormimängudeks. Eestis sai hoogu graafikatriennaalide korraldamine alates 1968, mille mõju ja
tulemusena, hakati Eestit kutsuma graafikamaaks.
Eelistati klassikalisi tehnikaid, ja üldiselt iseloomustab 70date algust tehniliselt kõrge tase.
Aktiivseimad graafikud Ilmar Torn, Allex Kütt, Evi Tihemets, Olev Soans ja ka Evald Okas
alustasid graakikategevust juba eelmisel kümnendil. Aktiivselt tegutsesid ANKi seltskonnast
väljakasvanud nais graafikud Marju Muts, Silvi Liiva Naima Neidre.
Kümnendi lõpus saab populaarsemaks fotorealism, ja kasutatakse rohkem serigraafia tehnikat
Table of Contents
1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19