Litograafia
koolilaulikud.
1799. aastal avas Senefelder Münchenis oma trükikoja.
Baieri õueraamatukogu direktor C. v. Aretin (17731824) otsustas 1807. aastal toetada
litograafiatöökoja rajamist. Ta palkas mitmed joonistajaid (näiteks Johann Nepomuk
Strixneri ja Ferdinand Piloty) ja peatselt ühines ka A. Senefelder. Müncheni kunstikogud
sisaldasid rohkesti kuulsate meistrite teoseid, mida laiemale publikule võimaldas nüüd
tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia, kui graafikaliigi ja litograafiatöökoja
kuulsus kasvas kiiresti.
1810. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate 15.18. sajandi meistrite
joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja "Litograafiad" kaudu, mis ilmus
kuueleheliste vihikutena kuni 1816. aastani, kokku 72 vihikut.
1817. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal"
(Bayrischer Gemäldesaal), millest 1821. aastani oli välja tulnud 108 lehte.