Kirjeldama mälu hierarhia mõistet Tuvastama erineva otstarbega arvutisüsteeme. 1.2.1 Arvuti arhitektuuriskeem Kaasaegse arvutiarhitektuuri plokkskeem on kirjeldatud allpooltoodud joonisel. Joonis 1-10. Arvuti arhitektuur Inteli Q67 tugikiibistiku baasil Joonisel on toodud kaasaegse arvuti arhitektuuri plokkskeem, kus on näha arvutisüsteemi põhikomponendid eesotsas protsessoriga, milles sisaldub nii graafikakontroller kui ka mälukontroller. Protsessor on ühenduses teiste süsteemikomponentidega läbi kiire DMI (Direc tMemory Interface) liidese.Viimane asendab varem tuntud protsessori süsteemisiini (FSB - Front Side Bus) ja sarnaneb ülesehituselt PCI Express siinile. Protsessoris sisalduv graafikakiirendi on ühenduses väljundportidega FDI (Flexible Display Interface) liidese abil. Tugikiibistiku komponent (PCH -Platform Controller Hub) võimaldab arvutisüsteemil erinevad siinid suhtlemiseks
graafika jaoks vajalikku infot salvestada arvuti põhimällu. Vajaduse sellise liidese järele tingiski just riistvaraliste 3D videokaartide kasutuselevõtt. Neil on vaja lisaks ekraanil näidatavale kujutisele säilitada infot ka nn. tekstuuride kohta. Tekstuurideks nimetatakse 3D-graafikas nii-öelda mustreid, millega kaetakse suurema realismi saavutamiseks pindu. Tekstuuri näiteks võiks tuua fragmenti telliskiviseina kujutisest, millega 3D- graafikakontroller katab iseseisvalt programmi poolt raamina etteantud maja seinad ja salvestab tulemusena saadud pildi videomällu (kaadripuhvrisse). Loomulikult peab ta seejuures arvestama perspektiivi, kaugusi, kattumisi jne. Seni hoiti tekstuure koos kujutise ja infoga kauguste kohta (z-puhver) videokaardi mälus, mille suurendamine on aga kulukas. Seetõttu võiks tekstuure hoida arvuti põhimälus, kust siis 3D-kontroller neid lugeda saaks
annaabi.ee 
