(nii pikalt kui võimalik). c). Kui avaldis an a ei jagu n'iga, siis ei jagu selle arvuga ükski tegur. Sellest tulenevalt ei tohi üksi parema poole teguritest jaguda arvuga n. Kui aga vähemalt üks neist teguritest n'iga jagub, on tõenäoliselt tegu algarvuga. Tõenäosuse suurendamiseks tuleks katset korrata mingi teise juhusliku alusega. [31]. Graafid ja graafide omadused. Ahelad ja tsüklid graafis. Graaf- graaf on objektidevahelisi seoseid kajastav joonismudel. Graafidest rääkides eeldatakse tavaliselt, et tegu on lihtgraafiga, st. graafis ei leidu kordseid servi ega silmuseid. Reaalse elu probleemide lahendamiseks tuleb aga paratamatult sageli kasutada ka multigraafe- seal on kordsed servad ning silmused lubatud. Graafisid on võimalik esitada joonismudelitena, naabrusmaatriksitena või ka tippude hulkadena. Graafe jaotatakse veel oma servade iseloomu poolest: Orienteerimata graafid- Graafi servade hulk E(G) koosneb vaid suunamata servadest, st
Sildadega ei panda kokku suuri võrke, sest tekivad marsruutimisprobleemid. Sillad toimivad hästi siis, kui kahe otspunkti vahel on üksainus tee. Kui me teeme sellise võrgu, kus on mitu teed, et pääseda ühest kohast teise, siis sildadel hakkavad tekkima probleemid. Marsruuterite juures kasutatakse mitut teed, sest see annab võimaluse valida parimat marsruuti, kui näiteks üks on hõivatud ja teine ei ole. Sillad mis toetavad puu algoritmi on võimalised tsüklilistest graafidest jagu saama. Graaf käiakse läbi ja visatakse teatud teed välja, et saada puukujuline struktuur. Lõppkokkuvõttes see ei ole ikkagi tulemuslik. Sild on võimeline kokku ühendama erinevat tüüpi Etherneti võrke ehk nii 10 Mbit/s kui ka 100 Mbit/s võrke omavahel. Sillad ei vaja eelnevat konfigureerimist ning nad on nähtamatud. Sildade ja ruuterite erinevused: Mõlemad on seadmed, mis võtavad paketi vastu, harutavad lahti ja saadavad edasi. Ruuterid teevad seda võrgukihi
annaabi.ee 
