- rubiin-välkelaseri. Gouldi patendilootused kahanesid katastroofiliselt, kuigi tema taotluses on rida originaalseid aspekte. TRG loobus Gouldiga jändamast ja müüs patendiõigused tagasi Gouldile. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlustekst polnud nii põhjalik, et keegi saanuks selle põhjal laserit valmis teha. Leidur ei jätnud jonni ja leidiski riskialdi firma REFACi, kes soostus protsessi jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlus sisaldas mitut leiutist. Saanud julgustust sellest, et Gould oli vahepeal saanud Briti ja Kanada patente, otsustas Samuel proovida esialgu ühega neist. Lõpuks, 1977. aastal andis USA patendiamet Gouldile-REFACile välja esimese patendi -valgusergastusega laserile. REFACi aktsiakurss mitmekordistus päevapealt. Samuel vormistas kähku veel kolm taotlust: gaaslahendusega laserile,
1981 tõuseb nobelistiks ka Schawlow Gouldi patendilootused kahanevad katatroofiliselt, kuigi tema taotluses on rida originaalseid aspekte. TRG loobub Gouldiga jändamast. Patendiamet väidab et Gouldi taotlustekst polnud nii põhjalik, et keegi saanuks selle põhjal laserit valmis teha. Leidur ei jäta jonni.kuid edasipürgimiseks on vaja ränka raha. Poole eest loodetavast patenditulust soostub firma REFAC protsessi jätkama. Kogenud patendijurist Richard Samuel usub vaistlikult Gouldisse. Algab pea 20 aastat kestev patendisõda. Jaanuaris 1985 aastal algab föderaalkohtus uus protsess Gouldi asjas. Menetlust juhib naasnud kohtunik Flannery. Otsuseni jõutakse alles 19. detsembril. On juhtunud ime kohtunik Flannery on teinud kannapöörde ja asunud Gouldi poolele. Raske uskuda, et põhjuseks oli vaid Gouldi argumenteeritud veenvus. Otsus süüdistab patendiametit terves reas jämedais õigusrikkumistes. Järgmisel aastal toetudes
Gouldi patendilootused kahanesid katastroofiliselt, kuigi tema taotluses on rida originaalseid aspekte. TRG loobus Gouldiga jändamast ja müüs patendiõigused tagasi Gouldile. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlustekst polnud nii põhjalik, et keegi saanuks selle põhjal laserit valmis teha. Leidur ei jätnud jonni ja leidiski riskialdi firma REFACi, kes soostus protsessi jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlus sisaldas mitut leiutist. Saanud julgustust sellest, et Gould oli vahepeal saanud Briti ja Kanada patente, otsustas Samuel proovida esialgu ühega neist. Lõpuks, 1977. aastal andis USA patendiamet Gouldile-REFACile välja esimese patendi -valgusergastusega laserile. REFACi aktsiakurss mitmekordistus päevapealt. Samuel vormistas kähku veel
annaabi.ee 
