kuningas absoluutseks monarhiks, tema kätte koondus kogu võim. Suhteliselt suur osa riigi kulutustest tuli nüüd katta maksudest, kuid aadlikud ei maksnud make oma suurtest valdustest. Hakati püüdma mitteaadlike toetuse, et läbi viia maade reduktsioon. Aastaid 1680-1700 on kutsutud karoliinlikuks absolutismiks. Seoses Rootsi ebastabiilse olukorraga oli karoliinlik absolutism seotud pideva ettevalmistusega sõjaks. Tehti sõjalist koostööd Inglismaa, Madalmaade ja Holstein- Gottorpiga, et kaitsta Rootsit Taani kättemaksu eest. Kaitseta jäeti riigi idatiib. Karl XII valitsemisaeg. Viimaseks Karoliinide seas oli Karl XII, kes valitses aastatel 1697-1718. Tema surmaga lõppes ka Rootsi suurriigiaeg. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid 1699. aastal sõjalise koostöö lepingu ja 1700.aastal algas põhjasõda. Põhjasõja algul saavutasid Karl XII ja tema armee kiireid edusamme. Kui ta aga Poola vastu pöördus, andis see Peeter Suurele aega Pererburi rajamiseks ja Balti
Muudeti müntide väärismetallisisaldust Lubati monarhil minna välisreisile Olukord 1719-1720 Riiginõukogu ja seisused tasusid ära võlad. 1719. a. sõlmiti Inglismaa ja Hannoveriga rahu 1 miljoni riigitaalri eest loovutati Bremen. Saksimaaga sõlmiti relvarahu. 1720. a. sõlmiti Brandenburg-Preisimaaga rahuleping 2 miljoni riigitaalri eest loovutati Pommer koos Stettiniga. 1720. a. sõlmiti Taaniga rahu. Olukord 1719-1720 Katkestati liit Holstein-Gottorpiga ja osteti tagasi Ees-Pommeri alad ning Wismari linn. 1721. a. rahuleping Venemaaga: - kaotati Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa. - tagasi saadi Soome. - tollivaba teravilja Liivimaalt väljaveoõigus. - Venemaa kohustus Rootsi siseasjadesse mitte sekkuma. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Enne Rootsi kuningaks saamist oli ta Hesseni prints Friedrich; Ulrika Eleonora abikaasa. 1720. aastal loobus Ulrika Eleonora troonist oma mehe, Hesseni printsi
annaabi.ee 
