Kõpu mõis
rubla eest 10 aastaks maakonna peamehele Bernhard-Heinrich von Strykile, kellele mõis
27. oktoobril 1820 ka päriseks kirjutati. 1819. aastal kaotati Liivimaal pärisorjus.
Tegelikku vabadust see talupojale veel ei andnud, küll oli aga see esimene samm selle
suunas. Pärisorjus asendus teoorjusega. Kuigi talupoeg oli vaba, puudus tal isikuvabadus.
Bernhardi ja tema laste vahel 20. aprillil 1822 sõlmitud pärandusakti järgi sai mõisa
endale poeg (maakohtunik) Aleksander-Georg-Gottlie von Stryk (14.XII 1787 - 14. X
1845) 53 300 rubla eest. See kinnitati aktiga 8. juulil 1842. 5. oktoobril 1845 tehtud
testamendi järgi omandas Suure-Kõpu mõisa 60 000 rubla eest tema tookord veel
alaealine poeg (hilisem abiõpetaja) Alexander-Otto-Heinrich von Stryk (1839-1903),
kellele mõis 23. novembril 1854 ka kinnitati.
Alexander - Georg-Goettlieb von Stryk oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa
annaabi.ee 
