B.G Forselius Bengt Gottfried Forselius elas 17. sajandi II poolel, umbes aastatel 1660 kuni 1688. Ta elas kesk- ja uusaja piirimail. Kodus räägiti põhiliselt rootsi keelt. Bengt Gottfriedi isa Johann Forselius lõpetas magistri Academia Gustaviana ning asus tööle Tallinna toomkooli. Hiljem asus tööle pastorina. Jutlusi pidas saksa ja eesti keeles, sellepärast sai ka Bengt Gottfriedile juba lapseeas selgeks eesti keel. Noore Forseliuse sidemeid talurahvaga aitas kujundada tema isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülikoolis õppis Forselius õigusteadust. Sellel ajal sai Forselius aru, et Baltimaade rahvaharidus on Lääne-Euroopast palju maha jäänud
ja Käina vald. Hiiu maakonnas elab 1.jaanuari seisuga 2009 10 097 inimest. Saare kõige kõrgemaks tipuks on Tornimägi (68 m.ü.m.), pikim jõgi on Luguse jõgi (21 km), suurim järv on Tihu Suurjärv (u 85 ha), suurim soo on Pihala raba (u 3050 ha). Hiiumaa ajalugu ulatub kaugele esimest korda mainitakse ürikutes Hiiumaad 1228 dokumendis, millega läänistati vastasustatud Saare piiskopkond piiskop Gottfriedile. Tol ajal oli Hiiumaa väga hõredalt asustatud. 14.sajandil asusid saarele elama Rootslased. Peale seda on saar olnud vaheldumisi nii taanlaste kui rootslaste käes. Hiiumaa ajaloo üks omalaadsemaid lehekülgi on siin elanud rootslaste saatus. Vahelduva eduga võitlesid nad oma privileegide eest juba 15. sajandist alates. Kaebused ulatusid isegi Peterburi isevalitsuse kõrgemate instantsideni. Keisrinna Katariina II sekkus asjasse ning rootslased küüditati 18. sajandi viimasel veerandil