Rootsi aeg eestis
tähtsaks ülesandeks Luteriusu levitamist Eestimaal ja Liivimaal. Kirikus peetavatest jutulustustest ei
piisanud, oluliseks peeti lugemisoskuse levitamist ja eesti keelsete raamatute väljaandmist.
Probleemiks oli kooliõpetajate puudumine. Esialgu tegelesid talupoegade laste õpetamisega köstrid,
kuid neid oli vähe ja seetõttu olid tulemused nigelad. Päevakorda tõusis kooliõpetajate
ettevalmistamine. Selle ülesande võttis enda peale Eestis sündinud Rootslane Bengt Gottfrid
Forselius, kes valdas mitmeid keeli, seal hulgas eesti keelt. Tema algatusel asustati Tartu lähedale
Piiskopi mõisa õpetajate seminad(1684), kus õpiaeg kestis 2 aastat ja vastu võeti noormehi alates
14. eluaastast. Koolis õpetati saksa keelt, kirikulaulu, arvutamist ja raamatuköitmist. Kõige
tähtsamaks peeti aga lugemisoskust ja usuõpetust. Ainukeseks õpetajaks koolis oli Forselius.
Mõisnikud olid Eestlaste koolitamise vastu, kuna nad ei uskunud Eestlaste võimetesse. Forselius
annaabi.ee 
