Nõukogude Liidu ajalugu
aasta pealetungijoon, Moskvani jäi u 400 km.
7.loeng- 5.märts
Koltšaki väed alustasid märtsis 1919 pealetungi Uuralites. Tema olukord oli küllalt keeruline,
idarinne moodustas kokku rohkem kui 1000 km pikkuse lõigu, mida polnud võimalik mehitada
ühtviisi tihedalt. Meeste tihedamale koondumisele jäid vahele ka hõredamad alad. Rünnakud pidid
olema kolmest suunast. Keskosa andis löögi Moskvale. Paremtiib põhjas liikus edasi loodesuunas
eesmärgiga välja jõuda Gotlase linna prk-da ja loodeti ühineda kindral Milleri põhjaarmeega,
lõunatiib liikus edasi Ohrenburgi ja Astrahani suunas, et luua ühendus Kaukaasias tegutseva
kindral Denikini vabatahtliku armeega, eesmärgiks luua Vene valgete vägede ühendus ja arend
pealetungi Moskvale. Garnisonidega tuli mehitada kõik enda selja taha jäävad suuremad linnad,
praktiliselt kogu Siber. Koltšaki tagalat ähvardas pidevalt enamlike ülestõusude laine, kõiki mehi
polnud võimalik saata rindele