Suur rahvaste ränne
seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine).
Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel
oli tugevdatud põhjaplangutus kiilu jaoks ja mast purje hoidmiseks.
Esialgu (u 500 a-tel) elasid taanlased Taani saartel, Skänes, hiljem Jüütimaal. U. 600 aastatel
laiendasid svea kuningad oma võimu kogu Rootsi üle ja valitsesid (alates 650) koos
gotlandlastega Läänemere ruumi. Läänemeri oli 8. saj Rootsi sisemeri ning friisi kaubandusele
suletud. Norra jagunes osastiskuningriikideks, aga seal leidus ka talupojavabariike. 790 a
algasid viikingite rüüsteretked ja kallaletungid rannikualadele. Need rünnakud ajendasid Karl
Suurt looma rannakaitset.. Tavaliselt toimusid viikingite kallaletung aasta algul, talveks
pöörduti koju tagasi. Alates 840 hakkasid retki ette võtma aina suuremad armeed, mis ehitasid