Villu võitlused
Kui nad olid üles leitud tulid aga
ratsamehed korda mööda ukse ette, et need sealt välja meelitada, aga Villu lõi kõik mehed
hobuste seljast maha. Rüütel Herike tahtis aga Maiet näha, Villu aga kostis sellepeale, et otsi
ise. Nüüd sai Herike vihaseks, ta käskis peidupaigale veel teisegi sissepääsu kaevata. Sepp
märkas, et Priidu sai vemblaga sihukese matsu, et ta uimaselt maha kukkus, Mai seisis kahe
peidupaiga keskel. Ta ütles rüütel Goswinile, et kui te mu venna ja sepp Villu vabalt ära lasete
minna, siis olen ma ihu ja hingega teie oma. Ja kui te neid nuhtlemata ei jäta, siis pistan omale
noa rindu. Villu ja Priidu lasti lahti, Villu tahtis rüütel Goswinile kallale kippuda, aga Mai
ütles talle, et jäta mind rahule, ma tahan armastada Goswini ja nii see ka jääb. Goswin, Mai
koos sulastega läksid mõisasse tagasi. Sepa silmist tilkusid pisarad. Nüüd võis ta vabalt sõtta
minna. Priidu ja Villu läksid koju