Samuti, EN“il puudub As ja Cu“i olemasolu. Mehaanilised omadused: Tinglilvoolupiir GOST“il on suurem, seda paindlikum teras. Kuid voolavuspiiri näit on vastupidi EN“il parem. Kõvadus sarnane. EN“il on suurem painutusvõime. 4) EN 40MN4 ja GOST 40ГР Keemilne sisaldus: GOST variant on legeerivaid elementidega rohkem rikustatud. Kuid C, Mn,P ja S sisaldus peaaegu sarnane. Seega, ta on tugevus-, ja korrosiooni kindlam. Mehaanilised omadused: Vaatamata GOSTi suurema leg.elementide sisaldusele, EN on paindlikum meh.töötlemisel. Tema voolavus- ja tinglilvoolupiired on tunduvalt suurem. 5) EN E295 ja GOST ST5PS Keemiline sisaldus: Võrreldes EN GOSTiga on selgelt näha, et GOSTi teras on leg.elementidega rikkam, kuid S ja N sisaldus peaaegu ei erine. Mehaaniline sisaldus: Vaatamata GOSTi elementide domineerimisele,teras E295 on paindlikum ja tema meh.omadused varieeruvad tunduvalt.
ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. LÄHTEVARIANT 21: Ø15H6/k5 Ø45D9/h8 Ø95R7/h6 D9 R 7 +0 ,142 -0 , 038 H 6 +0 , 011 +0 , 080
ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 29.Ø38H8/s7 Ø315T7/h6 Ø86P6/h5 T 7 P6 -0 , 247 -0 , 030 H 8 +0 , 039 -0 , 304 -0, 052
Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9 ( ) 0 0 −0,0 74
keskkonnas 20. Mis on elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob koormuse katkemisel Mat meh omadused Variant 2 1. Mis on metalli tugevus võime taluda mehaanilist koormust 2. Mis on metalli sitkus võime elastset deformeeruda 3. Löökpaine Variant 3. 1. Löökpainetega määratakse sitkusnäitajad 2. Kuidas tähistatakse tõmbetugevust EN ja GOST-i järgi?- B) Rpo2, t 3. Materjali plasatsusnäitajateks EN ja Gosti järgi?- katkevenivus A ja 4. Milline kõvaduse määramise meetod on kõige universaalsem(lubab mõõta materjalid kõvadest pehmeteni)- C)HB 5. Materjali tugevuse ühikuks on Nm/m 6. Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi? C)löögisitkus 7. Mis on dislokatsioon? B)kristallvõre joondefekt 8. Millised omadused ja kuidas muutuvad metalli kalestumisel? C)tugevus kasvab, plastsus väheneb 9. Mis onmaterjali eritugevus?- Rm/Rpo,2
Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. 11 Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,15...5,0 mm (GOSTi järgi) või 0,125...4,0 mm (ENi järgi). Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Looduslikku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64 mm või 5...70 mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka