Euroopa ja Eesti õigusajalugu
Kuberneri võimu piiras
aadlikest koosnev maanõukogude kolleegium. Peale nende tähtsamaiks organiks ?rentei?.
Politsei ja hariduse juhid määrati ajastu lõpul keskvõimu poolt. 1877 anti välja linnaseadus,
80-dail loodi politseikorraldus, vähendati adrakohtunikke. Seati ametisse õppekonna kuraator,
rahvakoolide direktor ja inspektor, TÜ toodi vene keel. 1889 a. Reformiti kohtud. Linnad:
igas linnas raad, millel oli valitsemise ja kohtupidamise õigus. Seadusega loodi linnavolikogu
(gorodskaja duuma), mis valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Maapäevad: kogunesid 3-
aasta tagant, kuid ka erakorralisteks istungiteks, pidas end seaduslikuks asutuseks. Avati
kuberneri poolt, kuid ise pidi koheselt lahkuma, kuna istungil ei tohtinud viibida ükski
Ameerika isik. Lahendasid kõiki kubermangu olulisi küsimusi. Valiti rüütelkonna pealik,
maanõunike kolleegiumi liikmed, varem ka alamkohtu ja adrakohtunike liikmed. Asju arutati
maakonniti
annaabi.ee 
