Isa Goriot
Samuti piirdub pilt, mille lugeja pansionäridest saab,
(esialgu) ainult olevikuga, ajaga, millest jutustus algab.
Ainus, kelle ellu heidetakse romaani alguses pikem tagasivaateline pilk, on Goriot ise. Kuid
ka tema puhul ei ole ülevaade terviklik. Goriot' kõige varasematest aastatest ei kõnelda ning
ka informatsioon tema hilisema elukäigu kohta on otsekui kogum teda tundnud inimeste
muljetest: neid ei esitata nõnda, kuid jutustaja laseb meil näha ainult seda, mida Goriofga
kohtunud inimesed oleksid võinud näha.
Balzac on ka näitekirjanik ning see, et ta juba romaani esimesel leheküljel draamast kõneleb,
ei ole juhuslik. Balzacile meeldib teatraalsus ning ,,Isa Goriofs" leidub palju dramaatilisi
episoode. Mõni neist on pooleldi koomiline. Selline on näiteks Rastignaci külaskäik
krahvinna de Restaud' ja proua de Beauseanfi juurde, kus Rastignac satub omamoodi
seltskondliku näitemängu pealtvaatajaks ning kistakse sellesse kaasa, ehkki ta ei tunne
annaabi.ee 
