Õiguspsühholoogia konspekt
fundamentaalsete järelduste jaoks ning vähest objektiivsust on palju arvustatud.
1) Kuritegevus on sotsiaalne nähtus sellest ta eriti ei hoolinud.
2) Lombroso püüdis aspekte, mis tema teooriaga kokku ei läinud, kõrvale jätta.
3) Füüsilisest antropoloogiast tehti täppisteadus.
Kõige suurem Lombroso kritiseerija oli tema kolleeg Goring ning tema uuringute tulemus oli
Lombroso stigmasid põrmustav. Nimelt oli Goringi järeldus see, et ei saa rääkida niisugusest
antopoloogiliselt teisest inimestest erinevast inimtüübist nagu sünnipärane kurjategija. Goring
tutvustas õiguspsühholoogias uut teemat intelligentsuse ja kuritegelikkuse seost. St et
kurjategija ei ole füüsilises mõttes eriline, vaid nad on vähem intelligentsed. Kriitika Lombroso
suhtes ei ole alati olnud õiglane, eriti tema hilisemate vaadete suhtes. Ühest küljest oli Lombroso
annaabi.ee 
