Intervjuu puhul võib olla oht, et uurija mõjutab oma kohalolekuga uuritava vastuseid. Küsimustike puhul aga ei ole uurijal võimalik vajadusel esitada täpsustavaid küsimusi. Veel kasutatakse vestlust, osaleja või tegevuse vaatlemist ja tekstide analüüsi. Põhiprintsiibiks on küsimuste minimaalne struktureeritus ja maksimaalne ,,sügavus". Kõikidel juhtudel esitatakse andmed kirjalikul kujul nii, et tekiks sõnasõnaline protokoll (va küsimustik puhul). (Gorden 1987: 7; Laherand 2008: 89) Uuritavate arv võib fenomenoloogilise uurimuses olla erinev. Samas tuleb uurijal meeles pidada, et sellises uuringuses järgitakse kvalitatiivset paradigmat, mille puhul uuritavate arv ei ole esmatähtis, vaid tähtis on leida infokandjad, kellel on uuritava ilminguga seotud asjakohaseid kogemusi. (Laherand 2008: 89) Andmete analüüs Fenomenoloogiline uuring on küllaltki ajamahukas ja nõuab uurjal intensiivset ja pikajalist
An array of people deserve and have my appreciation for their aid in making In- fluence possible. Several of my academic colleagues read and provided perceptive comments on the entire manuscript in its initial draft form, greatly strengthening the subsequent versions. They are Gus Levine, Doug Kenrick, Art Beaman, and Mark Zanna. In addition, the first draft was read by a few family members and friends- Richard and Gloria Cialdini, Bobette Gorden, and Ted Hall-who offered not only much-needed emotional support but insightful substantive commentary as well. _PREFACE A second, larger group provided helpful suggestions for selected chapters or groups of chapters: Todd Anderson, Sandy Braver, Catherine Chambers, Judi Cial- dini, Nancy Eisenberg, Larry Ettkin, Joanne Gersten, Jeff Goldstein, Betsy Hans, Va- lerie Hans, Joe Hepworth, Holly Hunt, Ann Inskeep, Barry Leshowitz, Darwyn
annaabi.ee 
