3 Varjutusmuutlikud kaksikud Varjutusmuutlikeks nimetatakse kaksikuid, mis on nähtavad ühe tähena ja mille heledus perioodiliselt muutub, sest nende komponendid varjutavad aegajalt teineteist. Varjutusmuutlikud tähed ei ole muutlikud tähed. Keskajal märgati, et mõningate tähtede heledus aegajalt muutub. Inglise amatöörastronoom Goodricke seletas peagi nähtuse põhjuse, et mingil perioodil suur tume keha tähe ümber varjutab teda. Lähiskaksikud Kompaktseid süsteeme, milles komponentidevaheline kaugus on suhteliselt väike või puudub üldse nimetatakse lähiskaksikuteks. Lähiskaksikud ei saa rahulikult omaette evolutsioneeruda, vaid kummagi tähe arengukäik mõjutab suuremal või väiksemal määral tema lähedane naaber. Üks täht võib ka olulise osa oma massist
1771 Luigi Galvani märkab, et prepareeritud konnalihased tõmbuvad elektri mõjul kokku. 1771 Charles Messier avaldab esimese udukogude nimekirja. 1771 Joseph Priestly avastab, et taimed muudavad süsihappegaasi hapnikuks. 1780 Joseph Louis Lagrange ja Pierre-Simon Laplace näitavad, et ühendi moodustumisel vabanev energia on võrdne ühendi lõhkumiseks vajaliku energiaga. 1781 William Herschel avastab planeet Uraani. 1782 John Goodricke märkab, et Algoli heleduse muutused on perioodilised ja pakub välja teooria, et tähe ümber liigub keha, mis teda varjutab. 1783 James Watt defineerib hobujõu. 1783 Vennad Montgolfierid lasevad üles esimese õhupalli, 10 minutiga jõuab see umbes 500 m kõrgusele ja liigub edasi umbes 2.5 km. 1783 Jacques Charles kontrueerib esimese vesinikuga täidetud õhupalli.
annaabi.ee 
