makroorganismidele. Tinglikud patogeenid om mikroobid, mis tavatingimustes haigusi ei tekita, kuid teatud juhtudel võivad osutudaa ohtlikuks. Olulisimad patogeensed bakterid ja nende poolt põhjustatud haigused. Propionibacterium acnes- akne Malassezia- kõõm Sterptococcus mutans- hambakaaries Helicobacter Pylori- maovähk, maohaavad Salomnella- salmonelloos Clostridium difficile- CDI (kühulahtisus) Bacillus anthracis- siberi katk Clostridium Botulinum- botulism Piiltõmbumine: Neisseria gonorhoeae Vuugamine: Proteus Mirabilis Pyrodictium Occultum- hüpertermofiil Halobacterius- halofiilid Haloquadratum wasbii plaatbakterid 1)Kerabakterid e. Kokid (Thiomargareta namibiensis) 2)pulkbakterid e. Batsillid (E. Coli) 3)kruvibakterid e. Spiraalsed bd (spirillid ja vibrioonid)(Thiospirillum jenense) 4)Keerisbakterid e. Spiroheedid (Borrelia Burgdorferi) Mycobacterium tuberculosis- aktinomütseet Bacillus Popillae- parasporaalkehad Bacillus insolitus- psührofiil
ka kompetentsusferomoonideks. Kompetentsus on bakteritel erinevalt reguleeritud. Näiteks Staphylococcus pneumoniae muutub kompetentseks enne kasvu aeglustumist (enne statsionaarset faasi), samas kui Bacillus subtilis muutub kompetentseks hilises statsionaarses faasis. Samas Haemophilus influenzae, Helicobacter pylori ja 108 Neisseria gonorhoeae on alati looduslikult kompetentsed ning valmis DNA-d rakku võtma. Transformatsiooni etapid võib jagada kaheks: 1. DNA kinnitumine rakule ja sisenemine rakku 2. DNA inserteerumine bakteri genoomi 13.1. Transformatsiooni esimene etapp DNA kinnitumine rakule, sisenemine rakku DNA fragmenteerimine. G(+) liikidel frgamenteerivad endonukleaasid dsDNA enne kinnitumist rakkudele juppideks. B. subtilis'e korral lõigatakse DNA u 18 kbp pikkuseks, S
annaabi.ee 
