DIFRAKTSIOONIVÕRE
Limbi skaala on jaotatud kraadideks
ja selle osadeks. Piki ringskaalat liigub pikksilmaga ühendatud abiskaala ehk noonius N, mis
võimaldab määrata pikksilma asendit küllaltki täpselt (olenevalt nooniuse täpsusest). Limbi
ekstsentrilisusest tingitud ebatäpsuste vältimiseks on mõned goniomeetrid varustatud kahe nooniusega
(N1 ja N2), mis on teineteise suhtes 1800 võrra nihutatud. Lugemise hõlbustamiseks on noonius sageli
varustatud luubiga. Goniomeetril ГС-5 on lugemi võtmiseks mõõtemikroskoop.
Pikksilma pöördenurk võrdub tema kahes erinevas asendis võetud lugemite ϕ1 ja ϕ 2 vahega. Kui
pikksilma pööramisel noonius läbib limbi nullpunkti, siis pöördenurk võrdub lugemite vahe
täiendusnurgaga 3600-ni (3600 – ϕ1 − ϕ 2 ).
Kiirte suuna täpsemaks määramiseks kasutatakse pikksilmas niitristi, mille vertikaaljoon tuleb
annaabi.ee 
