Taime geneetika
Kui karüotüübis on erineva suurusega
kromosoomid, siis on suuremates kromosoomides tavaliselt rohkem kiasme (mõnikord 6-
8). Näiteks inimese spermatotsüütides on keskmiselt 50 kiasmi: suurtes kromosoomides
4, keskmistes 2-3 ja väikestes 1. Arvatakse, et esimene kiasm tekib juhuslikus kohas;
järgmine ei saa aga tekkida väga lähedal, kahe kiasmi vahel peab olema teatud vahemaa;
seda nimetatakse kiasmi interferentsiks.
Mitootiline krossingover. Ka somaatilistes ning goniaalsetes rakkudes võib
homoloogsete kromosoomide vahel toimuda krossingover, mis viib täiendavale
geneetilisele rekombineerumisele. Nii saavad heterosügootidel tekkida rakud, mis on
homosügootsed retsessiivse alleeli osas ja mis avaldub mosaiiksusena. Mitootilise
krossingoveriga seletatakse näiteks üksikute retsessiivse fenotüübiga täppide ilmumist
äädikakärbse kehal.
Mitootiline krossingover esineb ka imetajatel, sh. inimesel ning mehhanism on siin