Jaapani kunst
´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade
raamatute riiul tana. Ashikaga ajastu vaimsus ja iluideaalid avaldusid enim teetseremoonia
majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses.
Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji
kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja
Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on
gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud
ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko
ehitised said eeskujuks ülikute residentsidele. 1620 hakati rajama Katsura keiserlikku
lossiparki. Meiji ajastul algas Lääne eshituskunsti mõju. Võeti kasutusele uusi materjale,
nt. tellised. 1920.- 30. aastail püüti luua rahvusliku ja euroopaliku ehituskunsti sünteesi.
Kenzo Tange, Kuni Maekwa (s
annaabi.ee 
