Laamtektoonika
1.3 Mandrite rännuteed
Ookeani ja mandrite asend on kõvasti muutunud viimasel 550 miljoni aasta jooksul. Pisut
varem, Aguaegkonna ehk Proterosoikumi lõpul olid kõik mandripangad kuhjatud ühtekokku
ülimandriks (superkontinendiks), mida nimetatakse Rodiniaks. Vanaaegkonna alguses,
Kambriumi ajastulsee lagunes ja tükid hakkasid laiali harjuma. Eeraldusid Laurentia (Põhja-
Ameerika), Baltika (Ida-Euroopa), Siber, Kasahstan, Põhja-Hiina(joonis 3A). Ülejäänud
mandrid jäid hiiglalsiku gondwanamaa kooseisu, mis paiknes ekvaatori piirkonnas.
6
Baltika ürgmanner(kratoon) oli siis umber 60-ndal lõunalaiusel. Mandrite hajumine jätkus ka
läni kogu Ordoviitsiumi ajastu, mil Gondwana kooseisust eraldusid mitmed väiksemad
maakoolekillud- mikrokontinendid. Sellisteks olid Avaloonia(tänepäva Põhja-Saksamaa,
Belgia, Inglismaa ja Newfoundland), Böömi massiiv (Tsehhi), Florida jm.(Heldur Nestor,
Anto Raukas, Rein Veskimäe