Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier
Enne seda veel, läks
laulma kuninganna akna alla. Ta oskas teha lindude laulu järgi. Tristan
hiilis siiski igal hommikul kuuvalgel läbi viljapuuaia naiste ruumidesse.
Üks ori sattus talle peale ja läks seda teatama õukonna närukaeltele.
Tristanil oli olemas mõõk, mis igal lasul läks just sinna, kuhu ta tahtis.
Denoalen sai sellise haava, mida ükski arst ei suuda ravida Tristani
mõõgast. Isolde nägi akna taga Gondaine ja lasi Tristanil lasta just sinna
kus Gondaine vaatas neid aknast ja nool lendas otse silma. Seejärel
Tristan lahkus maalt.
Tristan põgenes Walesi, õilsa herstogi Giliani maale. Hertsog oli noor ja
võimas. Ühel päeval hertsog nägi, et Tristan on õnnetu ja lasi tuua enda
laua peale koer Petit-Cru. See oli imeline koer. Ta kaelas kuldketi otsas
rippus kelluke, mis helises nii rõõmsalt, nii heledalt ja õrnalt, et seda
kuulates Tristani hing rahunes
annaabi.ee 
