Giuseppe Verdi
komponistiks. Rossini loobus ooperite kirjutamisest siis, kui Verdi oli alles nooruk, Bellini suri
kolm aastat enne Verdi esimese teose valmimist, raskelt haigestunud Donizetti vaikis pärast
"Ernani" lavaletulekut õige pea. Ja nii juhtuski, et möödunud sajandi neljakümnendate aastate
algusest 1890. aastani leidus Itaalias Verdi helitööde kõrval vaid kolm väga populaarset teost
A. Boito "Mefistofeles" (1868), G. Puccini õpetaja A. Ponchielli "Gioconda" (1876) ning A.
Gomesi "Salvator Rosa" (1874). Kui esimeses neist olid Wagneri mõjutused ilmsed, siis kahes
viimases on tegemist Verdi stiili püüdliku jäljendamisega.
XIX sajandi Euroopas polnud vist küll ainsatki heliloojat, kelle loomingu amplituudi
Verdi omaga Võrrelda võiks. Pealinna esmaklassilistes ooperiteatrites ja provintsi viletsatel
lavadel, kodudes ja tänavail, rändlaulikute ja sajandi silmapaistvamate vokalistide esituses
kõlasid Verdi meloodiad võrdse menuga
annaabi.ee 
