· Hilisemaid hinnanguid positiivsed, negatiivsed · J. V. Jannsen ,,Enam ehk vähem lauldi kõik laulud paremini, kui selle lühikese ettevalmistuse kohta oleks võinud loota. See tegi rõõmu eesti lauljatele ja pidulaulujuhatahad, - noh, neist ära räägi, need oleks igale lauljale musu andnud." · C. R. Jakobson ,,Saksa soost õpetaja eesti juubelipeo esimeheks, saksa laulud, kõik saksa värk! Eesti pidu aga saksa juhatus." · Peterburi mõjukam ajaleht Golos ,,Kas Liivimaa on Vene kubermang või Saksa provints?" · L. Koidula peomuljed: ,,Papa! Susisegu kadedad keeled ja suled, mis nad tahavad: see oli siiski Eesti pidu!" Tänan! Kasutatud kirjandus · 130 aastat Eesti laulupidusid · https://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu · Muusikaajaloo 7. klassi õpik
Tartus Vanemuise seltsis kõnedega. Tema "Kolm isamaa kõnet" said rahvusliku liikumise programmiliseks teoseks. Jakobson ise ütles kirjas Koidulale, et ajalehes "peavad sõnad nagu tuli ja mõõk olema", Kölerile aga kirjutas: "Rahva suurem osa magab meil. Ainult ajaleht võib selle kangestuse vastu aidata." Oma ajalehe väljaandmiseks taotles luba juba 1868, kuid see õnnestus alles 1877. Vahepeal tegi ta kaastööd nt vene ajalehele Golos, kuigi vene keelt ta ei osanud (tõlgiti). Sakala väljaandmine kujunes tõeliseks elutööks Sakala äratas rahva erakordsele aktiivsusele. Jakobson pidaski esimeseks sammuks igasuguse poliitilise võitluse pidamiseks ajalehte. Sakala võitles seisusliku võrdsuse eest, paljastades rahva olukorda ja õhutas talurahvast oma õiguste eest seisma ja väljapääsu otsima. Sõnastades oma kaasaja pakilisemad vajadused, tabas Jakobson ootuslikkust ja nii muutus Sakala oodatud ajaleheks.
annaabi.ee 
