Paavstivõim keskajal
Pippin Lühike kuulutati kuningaks- sellega sai alguse paavsti ilmalik võim Itaalias. Pippini
järglane oli Karl Suur, kellest sai ideaalne kuninga prototüüp. Ta muutus peaaegu kogu
läänemaailma valitsejaks. Paavsti palvel kuulutati Karl Suur keisriks. Rooma imperriumil oli
nüüd kaks keisrit.
Kõrgkeskaeg (1054-1347)
Ristisõdadest hakkasid huvituma ka paavstid, kelle võim hakkas tugevnema. 1059 aastal
muudeti paavstide määramise korda, valida sai nüüdsest kiriklik golleegium. Seega kadus
paavsti valimise juhuslikkus.
Paavstivõimu asus tugevdama Gregorius VII (1073-1085). Paavsti võim ei sõltunud enam
ilmalikust võimust ning keisril pole paavsti võimuga mingit pistmist. Keiser küll läänistas
maa, kuid vaimuliku tunnuse andis paavst.
Paavsti võimu autoriteetsus kasvas Innocentius III (1198-1216) ajal. Loodi paavstlik
bürokraatlik süsteem. 13. sajand on paavstivõimu kõrgaeg Lääne-Euroopas.
Hiliskeskaeg (1347-1492)
annaabi.ee 
