Titulaarnõunik Jakov Petrovitš Goljadkin ärkab oma korteris keset halli sügispäeva. Peeglist näeb ta „unist, lühinägelikku, kiilastunud kuju,“ ning jääb sellega rahule. Oma rahakotist leiab ta 750 rublat, mis on üsna korralik rahasumma. Goljadkin asub Kristjan Ivanovitš Rutenšpitsi juurde, kes on tema arst. Goljadkin kurdab temale, seejuures teeb seda segaselt, väites, et oma loomult ta pole peoinimene ja ei sobi sellistesse kohtadesse. Goljadkin on rahul sellega, et ta on kõigest väike inimene, kes pole harjunud igasuguste aadlike intriigidega. Ta väljendab pahameelt selle üle, et tema ülemuse vennapoja ja Klara Olsufjevna vahel toimub kosimine. Goljadkin märkib, et tema „lähedase tuttava“ kohta on tekkinud kuulujutud, et ta on andnud allkirja abiellumiseks, kuid ta on juba peigmees ning tema pruudiks on häbematu sakslanna Karolina Ivanovna. Peale seda Goljadkin lahkub arsti juurest, pidades teda rumalaks.