Maailmakirjanduse lühiülevaade
ladina keelest arenenud keeltega maades oli keel niikuinii elementaarne. Germaani keelt
kasutavates maades oli õppimine rohkem arenenud. Õppekavades olid triivium (retoorika,
grammatika ja dialektika) ja kvadriivium (muusika, astronoomia, geomeetria, aritmeetrika).
Ka näiteks geoloogia fakulteedis oli skolastika väga oluline.
Keskaja vältel oli kirjandus ladinakeelne. Pühakute elulood (hagiograafia) olid algul
ladinakeelsed, samuti levis ladinakeelne e goliardiline luule (vagandid). Romaniseerunud
aladel levis romaanikeelne kirjandus, mis vastandus ladina keelele. Romaan oli alati värsis,
proosas ei kirjutatud tookord eriti midagi. Tavaliselt oli tegu assonantsriimiga viimase silbi
vokaal kordus kogu aeg, konsonandid polnud nii tähtsad. Värsirida oli kümne- või
kaheteistkümnesilbiline (aleksandriim). Trubaduur oli luuletaja, kes lõi lühemate vormidega
lüürilisemat luulet. Ta ei kandnud neid ise ette, seda tegi zonglöör
annaabi.ee 
