• Pealinn: Dublin • Parlamentaarne demokraatia • Pindala: 70 280 (km2) • Rahvaarv: 4,6milj (2011) • Keel: ametlikult iiri ja mitte ametlikult inglise keel • Rahvastiku tihedus: ~63in/km2 LIPP JA VAPP IIRIMAA KLIIMA • Kliima on Iirimaal pehme ja tihti sajab vihma. • Kuna sajab palju vihma ja on niiske, on Iirimaal palju jõgesid mis on väga veerohked. • Suve kõige soojem kuu on juuli, mil kekśkmine õhutemperatuur tõuseb +25 C. • Golfihoovuse tõttu. Mis toob niiskeid ilmasid, ei ole Iirimaal õiget talve. Juhtub harva , et lumi maha sajab. PILDID IIRIMAA METSAD • Iirimaa metsad koosnevad põhiliselt lehtpuudest, okaspuid leidub väga vähe. • Ametlikult on Iirimaa kaetud 5,5% metsaga. • Metsi on vähe seetõttu, et varajastel aegadel raiusid inimesed metsad maha selleks, et harida põllumaad ja karjatada loomi. Niimoodi tegutsevad nad siiani ja on ka
Hoovuste mõju ookeanide ja mere äärsete made kliimadele on väga suur, soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polar meredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused see vastu jahutavad soojamerede vett ja raanikute kliimat. NT: Soe golfi hoovus väljub soejast Mehiko lahest ja jaguneb Atlandi ookean mittme suguseks osaks ja liigub ümber Skandinaavia poolsaare. Golfihoovuses on nii palju vett et see hulk ületab 22 korda kõigi maailma jägede veemassi. Golfihoovuse soe vesi hoiab skandinaavia poolsaare fiordit pikalt jäävabalt. Soe õhk mis jõuab koos golfihoovusega atlandi ookeani kohale kandub ülekaalus olevate läänetuulte mõjul ka eestisse. NT: aafrika edela rannikul kulgeb külm Benguela hoovus vahetult ranniku ligiduses tõuseb meresügavutest jahe vesi pinnale ja veetemperatuur langeb suvel 15 C ja talvel 12 C. jaheda veemõjul on ka õhk rannikul jahedam millega kaasneb suheline õhuniiskuse langemine ja seetõttu vähenevad ka vihmasajud.