Valgustus
heita isikliku vabaduse täielikku puudumist.
7. XVIII saj draamat mõjutas mõjuvõimas klassitsism. Voltaire tõi draamasse
progressiivsed valgustusideed - usufanatismi kriitika, võitluse vaimupimeduse vastu -
ja suurendas Shakespeare'i eeskujul näidendi tegevust, kahandades dialoogi.
Valgustusaja draamakirjanikud: Inglismaal -> Lillo (kodanlasetragöödia), Fielding
(komöödiad), Gay (muusikalised komöödiad). Itaalias -> Goldon (komöödia).
Prantsusmaal -> Diderot, de Beaumarchais. Saksamaal -> Lessing. Diderot hindas
küll kõrgelt antiikdraamat ja varasema klassitsismi suurkujusid, ent pidas
hädavajalikuks uue teatri loomist, mis vastaks kaasaja vaimule. Saksa rahvusliku
teatri rahas Lessing. Lessingu teosed: ,,Laokoon", ,,Minna von Barnhelm",
,,Hamburgi dramaturgia", ,,Emilia Galotti", ,,Naatan Tark". De Beaumarchais
ülimenukatel proosakomöödiatel põhinevad maailmakuulsad ooperid - Mozarti