Modernism ja muusikateater
retsitatiivooperi otseselt Puškini teksti kasutades.) Maeterlincki draama näol oli tegemist
proosatekstiga ja selline on ka ooperi libreto (tollane traditsioon oli värssides tekst). See
tähendas radikaalset lahtiütlemist 19. sajandi tavadest. Ühtlasi pani Debussy sellega, et
kasutas Maeterlincki näidendi teksti muutmatult, aluse 20. sajandil aktuaalseks muutunud nn
literatuurooperile.
“Pelléas ja Mélisande”
Tegelased:
Melisande Golaud Pelléas Arkel
Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” loomistausta iseloomustab kaks tegurit:
1) ooperilibreto kriis prantsuse muusikateatris
2) sümbolism prantsuse ja belgia kirjanduses ning eriti sõnateatris. (Sümbolism oli suund 19.
sajandi lõpukümnendite kirjanduses, kujutavas kunstis ja teatris, mis tekkis
vastureaktsioonina realismile ja naturalismile ja milles sümbolite abil vihjatakse maailmale,
mis eksisteerib nähtava maailma taga ning mida me ei peagi lõpuni mõistma.)