Ajaloo mõisted ja isikud
Ida-Euroopas huvitas neid rohkem kauplemine, seal kutsuti
varjaagideks.
10 sajandil asustasid viikingid osa Islandi, osad asukatest läksid Norrast põgenenud
väepealiku Erik Punasega Gröönimaale, mis oli sobiv karjakasvatuseks. Eriku poja Leif
Erikssoni eestvõttel jõuti ka Põhja-Ameerikasse.
Nuhtluseks muutusid nad kristlikele riikidele, kust oli kerge saaki saada, kloostrid ja
kindlustamata linnad. Neil olid madalad kiired laevad, millega sai ka sisemaal sõita. Tuntuim
on Gokstadti laev. Nad suutsid ka hästi koostööd teha. Normanne hakati värbama ka
vahemere maade valitsejad, sealhulgas Bütsantsi keisrid.
Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuuril. Suur osa saarest oli vallutatud, tekkis lausa
taanlaste omaette riik Danelag. Prantsusmaal rüüstasid nad põhja alasid, kuningas Rollole
anti neist osad alad, selle eest võttis ta vastu ristiusu, tekkis Normandia hertsogkond,
muutusid tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks.