V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
68
keerulisse tänavate, põiktänavate, umbtänavate puntrasse, mis ümbritseb vana Süüta Laste
kalmistut ja sarnaneb kassi poolt sassiaetud lõngavihiga. «Neis tänavais on vähe loogikat!»
ütles Gringoire, kes juba segi oli minemas neist lõpmatuist käänakuist, mis ikka jälle samale
kohale näisid välja viivat, tütarlaps aga läks mööda teed, mis talle hästi tuttav pidi olema ja
kus ta kõhklematult järjest rutemini kõndis. Mis puutub Grin-goire'isse, siis poleks ta
aimanudki, kus ta on, kui ta möödaminnes ühel käänakul poleks silmanud Keskturu-ligidast
kaheksanurgelist häbiposti, mille azuurse tipu must siluett selgesti eraldus ühe Verdelet'
tänava valgustatud maja akna taustal.
Juba mõnda aega oli ta noore tütarlapse tähelepanu äratanud ja see oli kord isegi hetkeks
seisma jäänud ja kasutanud valgusejuga, mis tuli kuskilt pagariäri avatud uksest, et
Gringoire'i teravalt ülalt alla silmitseda