Hitleri abilised
Esimese maailmasõja
kangelane Göring, jäädes peaaegu sõja lõpuni Hitleri järel tähtsuselt teiseks meheks, oli Hitleri jaoks
stardipauguks. Göringi poolt juhitud õhujõudude pidevad kaotused põhjustasid tema ebasoosingu.
Tahtmata riigi juhtkonna tegelikku palet rahvale reeta, hoidis Hitler korrumpeerunud morfinisti,
vaatamata vigadele, ametipostil. Hermann Göringi tõus ja langus kujutab endast seega Kolmanda
Reichi poliitilise situatsiooni tõusu ja mõõna. Erinevalt Goebbelsist polnud tema taganttõukajaks mitte
andumus juhile, vaid piiramatu võimujanu. Ta võitles ametite, tiitlite ja isikliku varanduse pärast, mida
tal kõikidest enam oli. Ülbe, saamahimuline ja edev Göring oli samas kõikidest teistest vasallidest
armastatuim. Inimestele meeldis rahvalähedane riigimarssal, kellel puudus Goebbelsi küünilisus ning
Hitleri ebamaisus. Göring näis mitte kannatavat paljusid teisi natsivõimu kandjaid painanud vigase
isikustruktuuri all.