õiguspsühholoogia
tooni" juurde kuuluvaks.Umbes XIX ja XX sajandi vahetusel jõudsid paljud kurjategijate uurijad veendumusele, et vähene
vaimne võimekus e madal intelligentsus on kuritegeliku käitumise peamine põhjus. Teatavasti jõudis C. Lombroso tuntuim
kriitik C. Goring oma uuringus järeldusele, et kurjategijaid ja seaduskuulekaid indiviide ei erista mitte füüsilised stigmad, vaid
et hoopis nende kahe grupi intelligentsuse tase on erinev.Üks esimesi sellealaseid uuringuid pärineb juba nimetatud H.
Goddardilt, kes oli Binet testide tõlkija ja väsimatu populariseerija Ameerikas. 1914. aastal publitseeris Goddard oma uuringu
tulemused, kus toodi ära andmed 16 parandusmaja kasvandike vaimsest võimekusest. Noorte vanglate kasvandikest 2889%
(keskmiselt 50%) olid selle autori andmetel nõrgamõistuslikud, kes ei olnud võimelised oma elu ja suhete iseseisvaks
korraldamiseks. Siinjuures ei pidanud Goddard madalat intelligentsust mitte kuritegevuse otseseks põhjuseks, vaid eelduseks,
annaabi.ee 
