Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
traktaati ning 12 raamatut, millest enamik esindavad gnostilisi mõttevoole. Viieosaline Codex I
on praegu tuntud Jungi koodeksina. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:223)
Vaatlemaks seda, kas on alust Jungi liigitamisel uusgnostitsistide hulka, tuleb kõigepealt
iseloomustada mõningaid gnostilise maailmavaate põhijooni.
Gnoosis tähendab kreeka keeles ,,tunnetust" ja ,,teadmist". Kui klassikalises kreeka filosoofias
tähendab gnoosis üldiselt ratsionaalset tunnetust maailma ja iseenese kohta, siis gnostitsistide
enda keelekasutuses peetakse selle all silmas eelkõige ülemeelelist jumalakaemust.
,,Gnoosis on seega lunastav teadmine, mis avab inimesele tema päritolu ja olemuse, näitab talle
tema olukorda maailmas (st et ta on siin maailmas võõras) ning teed lunastusele." (LAHE
2004: 106-107)
Tegemist on salapärasel viisil ilmutatud teadmisega teatud eesõigustatud inimestele, mis tuli
kas vahetu ilmutuse läbi või pühitsemisega säärase ilmutuse esoteerilisse, salajasse traditsiooni.