Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Kristus ja rist muutunud sünonüümideks. Nii räägitakse lunastusest Kristuse või risti läbi.
,,Kristus on enda lõhenemise tõttu kannatanud ning pöördub elu juurde tagasi
Ülestõusmispühal, olles taas maetud neitsiliku ema üska." (ibid)
Siit edasi näeb Jung tihedaid seoseid Attise ja ka Adonise kultusega - noored surevad ja taas
sündivad jumalad.
Üldiselt kipub Jung Kristuse inimlikku külge alahindama teatud määral gnostilises vaimus. Ta
kasutab katoliiklikku vaadet, mille kohaselt ka juba Maarja sünd oli patuta. Samuti oli ta isaks
Jumal. Seega omandab Kristuse inimlik külg paratamatult üliinimliku mõõtme. Siin jõuab Jung
jällegi tagasi oma arhetüüpse ehk pleromaatilise kontseptsioonini, mille kohaselt on inimese
teadvustamatuses algusest peale olemas vaste Kristusele, mis ta ,,ära tunneb".
,,Kristus ei oleks oma järgijaile kunagi suutnud taolist muljet avaldada, kui ta poleks