Popkultuur ja popmuusika
Kristev uurib kuidas abjektsioon viiakse kokku Süü
mõistega. Koht kus ta seda näeb ilmnemas on armulaud (kristlik), tema tõlgendus: kristuse ihu on kõige puhtam ja pattudest
kõige vabam, seda süües puhastume nendest räpasustest, samal ajal saame teada oma puudujääkidest, saame kaasa puhtuse
aga ka süütunde. Meie räpasus spiritualiseeritakse, kehalisest räpasusest saame lahti, saame teada oma hingelisest
vajakajäämisest, oma patususest.
Kõige gnostilisem näide popkultuurist fikseeritav 60ndatesse aastatesse, siis konsentreerus, psühedeelia nime alla. Algselt
tegelikult toetub LSD võtmele (pm meskaliin keemiliselt loodud, vaimuhaiguste jaoks) valgus kultuuri laiali (lasteraamatud,
folkloor). Pshüedeelne kultuur, teataval määral jumalik/vaimse otsing. Filosoofiliselt öeldes mindi otsima nomenaalset tasandit,
asja iseneses, seda mis on seletamatu. Narkootiline kogemus peaks aitama tabama seletamatut. (Naisprintsiibi vastu
annaabi.ee 
