Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Süüria-egiptuse tüüpi gnoosises ei ole aga kurjus eksisteerinud igavesti, vaid on tekkinud koos
nähtava maailmaga. Maailma ja kurjuse päritolu seletati sel moel, et ülijumalast lähtusid järjest
kaugenevad emanatsioonid ehk jumalolendid. Üks neist langes ära Jumalast, mille tagajärjel
tekkis materiaalne maailm, mida vaadeldi kui viga või eksitust. Koos jumalolendi
äralangemisega tekkis ka kurjus.
,,Süüria-egiptuse tüüpi gnoosist esindavad kõik kristliku gnostika erivormid ja hermetism."
(LAHE 2004:47)
Gnoosises peetakse maailma tavaliselt ,,kollektiivseks loominguks". Loojateks on seitse
peainglit, keda gnostikud nägid deemonlikena. Mõnes gnostilises süsteemis on maailma loojaks
vaid üks olend, keda nimetati demiurgiks. Gnostikute hinnang maailmale on seega negatiivne
nii loomise asjaolude kui looja isiku tõttu, kes nende käsitluses oli loomult paheline ja kuri.