Maateaduse alused I kordamisküsimused
orienteeritud asend, mis annab kivmile vöödilise, kihilise või kildalise ehituse. Eriti selgelt väljendub
see mitmesugustes kiltades ja gneissides, mõnikord ka amfiboliitides. Olulisemateks
moondekivimiteks on savikildad, fülliidid, kloriitkildad, talgikildad, kristallilised kildad,
amfiboliidid, marmorid, kvartsiidid, gneisid. Moondekivimid, mis on osaliselt ülessulanud, on tuntud
migmatiitidena. Migmatiidid on kõrvuti gneissidega ulatuslikult levinud Lõuna-Soome aluskorras,
kust nad on kantud mandrijää poolt ka meie alale.
3) SETTEKIVIMID kujutavad endast enamasti veekogu põhjas, harvem maismaal kuhjunud sette
(lubimuda, liiv jne.) kõvastumise saadust (lubjakivi, liivakivi jt.).
Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud teiste kivimite arvel.
Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite
annaabi.ee 
