Vana-Kreeka
Menandros
kaitseb oma komöödiates inimväärikust, neid, kes on küll teinud palju halba, aga on loomult
head, armastavad ja kannatavad. Menandrose komöödiad lõpevad õnnelikult. Tema teosed on
kaugel Aristophanese komöödiate poliitilisest tendentslikkusest.
Mõned säilinud teosed: "Vahekohus", "Pahurdaja", "Äralõigatud juuksepalmik".
Komöödias "Äralõigatud juuksepalmik" elab sõdur Polemon vabaabielus vaese neiu
Glykeraga. Kord koju tulles näeb ta, et Glykerat embab noormees naabermajast, ja
armukadedushoos lõikab ta tüdrukul ära juuksepalmiku, häbistades teda sellega inimeste ees.
Selgub aga, et neiu on vaba mehe tütar ja too noormees ta vend. Kui Palemon süüd kahetseb
ja tõotab oma tooreist kombeist loobuda, nõustub Glykera temaga abielluma.
Kunst, sealhulgas ka teater, pidi näitama Ateena riigi väljapaistvust. Riiklikku külge rõhutas
annaabi.ee 
