KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA
Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada,
tekib antigeen-antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine).
Inimesel on 14 veregruppide süsteemi, 2 on meditsiinis tähtsad AB0- ja Rh-süsteem.
AB0 süsteem
Erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid A ja B (aglutinogeenid). Vastavalt nende
esinemisele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd.
A- grupi verega inimesel esineb vereplasmas antikeha (glutiniin) anti-B. B-grupiga inimesel
anti-A ja 0-grupiga anti-A ja anti-B. AB verega inimesel puuduvad antikehad vereplasmas.
Veregruppe määratakse antiseerumite abi.
Reesussüsteem
Rh-antigeene on 6: C, D, E, c, d, e. Igal inimesel on neist 3 (igast paarist 1). Antigeen D on
kõige tugevama antigeense toimega. Veri, mis sisaldab D-antigeene on reesuspositiivne. Veri,
mis ei sisalda D-antigeene on reesusnegatiivne. Rh-süsteemi puhul tekivad vastavad