Veterinaarne geneetika
Tõuloomade,
sperma ja embrüote müük.
Põlvnemisandmete kontroll toimub välistamise meetodil (välistatakse, kes
ei sobi vanemateks ja alles jäävad need, keda välistada ei saa).
Täisperekonna analüüs – ema, isa, järglane. Osaline perekonnaanalüüs – 1
vanem ja järglane.
Mono- ja disügootsete kaksikute eristamine. Valitakse varakult sobivaid
loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel.
Kasutatakse geneetilisi markereid: veregrupid,
hemolüüsitest/glutatsioonitest, vereseerumi valgutüübid
(elektrofroeetiliselt määratakse). DNA markeriteks on mikrosatelliidid,
mtDNA, restriktsioonifragmendi analüüs (RFLP). Uurimismaterjalideks on
veri, karvad, sperma, limaskesta rakud, koeproovid. Verest saab teha kõiki
analüüse. Karvast ja spermast vaid DNA (veregruppe ei saa).
4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis
Jaguneb geneetilise hügieeni selektsiooniks – võtted, mida kasutatakse, et
vältida pärilikke haiguseid