Ruunid
olulised hilisemas säilinud saagakirjanduses. Hiljem näeme, et siin on isegi kingi ruun.
Norra ja Islandi ruunipoeemid vaatavad sellele rohkem küüniliselt ja võtavad rikkust kui tüliõuna
hõimlastes seas. Norra poeem võrdleb seda metsas elava hundina, kuid Islandi "meretuli ja
hauakala tee" on selgelt seotud inspireerivate viikingipraktikatega.
Ruuni võib seostada Frey ehk Freyaga. Oksenite Freyle ohverdamist on kirjeldatud Gisli Saagas
ja Viga Glummi Saagas. Islandi poeem seostab sellega "kulda"; nii kulda kui merevaiku on
maininud Tacituse poolt roomlaste poolt hinnatud vahetuskaubaks Aestiist (Eestist). Norra
müütides on merevaik "Freya pisarad". Aestiid kummardasid väidetavalt jumalate ema ja kandsid
ta embleemi- metsikut karu. Seda on hiljem seotud Freyga, Freya vennaga ja kuna Freya tundub
olevat müütides pigem jumalate hoor kui ema, siis on teda identifitseeritud Friggina.