Keeleteaduse alused 1. osa
palju tähendusi, sõnad küll muutuvad aga sõnalõppe eristada raske), polüsünteetilised
keeled(liitub palju erinevaid morfeeme väga pikaks sõnaks)
Analüütiline ehk isoleeriv keel: nt vietnami(austroaasia keeled), analüütiline tähendab et pannakse sõnadest
kokku( nt laua peal, mitte laual),
Afiksaal ehk aglutineeruv keel: kirundi keel(nigeri-kongo keelkond), kasutatakse glossimist, tüvele liidetakse
igalpoole ette ja taha igasuguseid grammatilisi tunnuseid.
Fusiivne ehk flekteeriv keel: slaavi ja germaani keeled, nt vene(idaslaavi), kõik omadused sulavad
grammatiliselt kokku ühte vormi.
Eesti keel: nii aglutineeriv kui ka fusiivne. Nt kirja-stma-ma-tu-te-le-gi. Aga samas jõgi, jõe, jõge, jõkke, jõge-
de-le-gi, jõe-le-gi. Enamasti paljud maailma keeled ebapuhtad.
Polüstünteetilised keeled: liidavad kokku palju erinevaid sõnu ja tüve, ka tegusõnu
annaabi.ee 
