Vee Zooloogia
(Margaritifera), rändkarp (Dreissena)
Väikesi mageveekarpe:
Keraskarplased (Sphaerium, Musculium, Amesoda), herneskarplased (Pisidium,
Euglesa, Neopisidium)
Kokku Eestis umbes 60 liiki
Meres elavatel karpidel toimub viljastamine vees, tekib vastne- trohhofoor ja veeliger.
Magevees elavatel karpidel liiguvad isase vette heidetud sugurakud emase sisemusse
(sissehingatava vee kaudu) areng toimub emasloomas, vastne puudub, järglased
meenutavad väikesi täiskasvanud karpe. Järvekarbi glohhidid (emast väljunud
pisikesed karbid) nugivad mõned nädalad pärast emakarbist vabanemist kaladel, et
pääseda nii jões ülesvoolu ning mitte sattuda merre.
37. Jõekarplaste (Unionidae) ja rändkarbi (Dreissena) võrdlus: eluviis,
sigimine, levimine
Jõekarplased: eluviis: elavad põhja kinnitunult, kolooniatena, filtreerivad vett.
Sigimine: isaskarp heidab oma sugurakud vette, vastseid pole, väikesed karbid